Külmkuivatamine
Ajaloost
Juba 15. sajandil teati, mis on külmkuivatamine. Seda meetodit kasutasid juba Inkad – nad hoidsid oma põllukultuurid Machu Picchu kõrgmägede külmas keskkonnas, kus need külmusid ja vesi aurustus aeglaselt kõrgmäestiku hõreda ja madala õhurõhu kaasabil.
Tänapäev
Viljadest eemaldatakse praktiliselt kogu vesi (sõltuvalt taimest ja tema suurusest võib taimesse jääda umbes 1-5% vett) – sellega on takistatud ka bakteritel kasv ning toitained võivad säilida kuni 20 aastat. Tegelik säilivusaeg sõltub pakendi liigist, säilitustemperatuurist ja taimest. Selliselt puudub ka vajadus tootele lisada säilitusaineid või muid lisaaineid.
Kuna külmkuivatatud toidust on eemaldatud praktiliselt kogu vedelik, siis tulemuseks on erakordselt kerge toiduaine, mis kaalub kuni 90% vähem kui värsked viljad. Seepärast sobivad sellised toidud suurepäraselt näiteks matkajatele ja alpinistidele teekonnale kaasavõtmiseks, kui nad peavad oma toiduvarusid ise kaasas kandma.
Pärast seda, kui toitained on kuivanud poorseteks ja käsna sarnaseks, siis kokkupuutel veega (vedelikuga) imendavad need kiiresti vedeliku ja taastuvad praktiliselt täielikult ning omandavad algupärased omadused.
Külmkuivatatud toodete eelised
- säilivad võimalikult suurel määral vilja värv, maitse, tekstuur ja toitained (sh vitamiinid)
- kiire tagasi veetustamine
- kergekaalulisus, hõlpsasti käsitsetav ja transporditav
- transportimise ja ladustamise ajal ei ole vaja hoida madalal temperatuuril
- pikk säilivusaeg
Külmkuivatamine võimaldab võrreldes teadaolevate kuivatusmeetodite kasutamisega saada parima kvaliteediga tooteid.
Loe teiste säilitusmeetodite kohta siit.
Külmkuivatus tehnoloogiat ei kasutata ainult toitainete kuivatamisel. Seda tehnoloogiat kasutatakse ka näiteks veekahjustusi saanud raamatute ja kunstiteoste kuivatamisel.
Jaga sõbraga:
